Ohatist ehk herpest põhjustavad viirused, mis kuulub herpesviiruste hulka. Kõige levinum neist on keerulise ladinakeelse nimetusega Herpes simplex-1 ning see põhjustab huuleohatist. Suguelunditel paiknevat genitaalherpest põhjustab juba teine viirus – Herpes simplex-2. Kolmas ja väga oluline ohatisetaolise lööbe tekitaja on tuulerõugeviirus (Varicella-zoster viirus), millega tavaliselt nakatutakse lapseeas ja siis tekitab see tuulerõugeid. Pärast tuulerõugete põdemist jääb viirus organismi pesitsema ning soodsal momendil avaldub taas – seekord juba vöötohatisena.
Herpesviirus – kaaslane kogu eluks
Nii nagu tuulerõugeviirus, jäävad ka huule-ja genitaalherpese tekitajad alatiseks pärast nakatumist inimese kehasse varjule, paiknedes närvisõlmedes (ganglionites). Täielikult vabaneda pole ühestki herpesviirusest võimalik. Haigestumised pärast nakatumist toimuvad siis, kui mingil põhjusel inimese immuunsüsteemi kaitsevõime väheneb, nt viirushaiguste põdemisel, krooniliste haiguste olemasolul, pahaloomuliste kasvajaga haigetel, HIV-positiivsetel, imuunsüsteemi pärssivate ravimite tarvitamisel, stressi, intensiivse päikesevalguse või hormonaalsete muutuste (nt menstruatsioon) toimel. Mõnikord võib esmase haigusepisoodi ja haiguse taaspuhkemise vahe olla aastaid, on inimesi, kel haiguse retsidiivi ei tekigi.
Samas – suur hulk inimesi, kes on kas huule-või genitaalherpesega nakatunud, ei pruugi ise sellest teadlikudki olla, kuna herpeslööve pole neil elu jooksul kordagi avaldunud – need inimesed on sümptomitevabad. Arvatakse, et kui huuleohatisse on nakatunud 80% inimestest, siis umbes viiendikul neist „lööb haigus välja“. Ka genitaalherpese tekitajaga nakatunutest kogeb sümptomeid sama palju inimesi.
Varicella zoster viirusega nakatunud põevad esmalt tavaliselt tuulerõugeid, kuid ka siin on võimalik – kuigi harva – sümptomivaba kulg. Tuulerõugeid põdenuist saab haiguse ägenemise ehk vöötohatise u ….% .
Nakatumine võib toimuda ka siis, kui sümptomid partneril puuduvad.
Ohatis levib enamasti otsekontakti teel läbi limaskestade või vigastatud naha. Huuleherpese võib saada nt suudlemisel, genitaalherpese vahekorras olemise ajal. Tuulerõuged levivad nii tavalise otsekontakti kui piisknakkusena tuulerõugepõdejalt teistele inimestele. Varicella zosteriga võib samas nakatuda ka vöötohatise lööbimise ajal.
Sageli usutakse, et ohatis e. herpes levib enamasti ainult lööbefaasis kontaktnakkusena ning et nakkusohtlik on ainult punetuse ja villidega inimene. Tartu ülikooli kliinikumi naha- ja suguhaiguste arst Airi Põder selgitab läbiviidud uuringu tulemustele toetudes, et viiruse eritumine närvisõlmedest toimub 90 protsendil juhtudest ilma villikeste nahale või limaskestale ilmumiseta. “Nakkusekandjale tähendab see suuremat nakkusohtlikkust. Tema partneritele aga seda, et pole võimalik näha, millal teine on nakkusohtlik ja millal mitte.”
Lööbe piirkond on valulik.
Nakatumine huuleherpesega toimub reeglina lapseeas. Esmane haigestumine kulgeb ägedalt: enamasti tekivad suu limaskestale ja keelele väikesed villikesed, mis purunevad ja kattuvad koorikuga. Sageli tekib halb enesetunne, palavik, söömine on valulik. Korduv haigestumine kulgeb kergemalt. Villid tekivad huultele ja nende ümbrusesse, sellele eelneb sügelus ja kipitus. Villid lõhkevad ja kattuvad koorikuga. Paranemine võtab u 1-2 nädalat.
Genitaalherpes võib esmase haigushoo ajal olla küllalt raske, kui seda ei ravita, kestes pea 3 nädalat. Villide tekkele võivad eelneda sügelus, palavik, lümfisõlmede suurenemine ja lihasvalu. Villid tekivad tavaliselt suguelunditele, haavanduvad, kattuvad koorikuga. Lööbest haaratud piirkond on äärmiselt valulik. Korduv haigushoog on reeglina kergema kuluga ja lühem.
Vöötohatise puhul on tavaline, et lööbe tekkele eelneb samas piirkonnas valu, millele järgneb punetus. Siis tekivad villid, mis – nagu eelnevate infektsioonidegi puhul – haavanduvad ja kattuvad kollaka koorikuga. Valu haigusest haaratud alal on tugev ja ebameeldiv. Kuna Herpes zoster kulgeb mööda kahjustatud närvi, siis paikneb lööve just selles piirkonnas, mida antud närv nö „varustab“ (innerveerib). Reeglina on vöötohatis ühel kehapoolel, võides paikneda nii peas, seljal, rindkerel, kaelal jm. Vöötohatise õigeaegne ravi on väga oluline, kuna mitteravimisega võib kaasneda aastaid kestev valusündroom või tüsistused närvisüsteemis jm elundites.
Raviga alusta esmaste sümptomite ilmnemisel!
Haigushooge aitavad nakatunutel ennetada immunsüsteemi tugevdamine ja ägedate ning krooniliste infektsioonide korralik ravi. Lisaks on olemas spetsiaalsed ravimid, mida kasutatakse episoodiliselt. Kõige õigem oleks raviga alustada juba siis, kui on olemas esmased hoiatavad sümptomid (nt kihelus, valulikkus teadaolevas varemhaaratud piirkonnas). Teatud juhtudel tehakse ka supressioonravi, mis tähendab, et viirusvastaseid tablette tuleb võtta pikema aja vältel. Vöötohatisest hoidumiseks on kõige efektiivsem viis vaktsieerimine, mis ennetab haiguse teket.
Autor: Evelin Raie